Elavad muuseumid “ Living Museums/ Museos Vivos” projekti raames toimus viimane õppereis Lääne-Harju ja Ida-Harju piirkonnas Eestis, kus külastati muuseume ja elamusparke, kus osalejad töötavad.
Tegu oli projekti kolmanda õppereisiga. 2022 aasta detsembris külastati Castilla y León piirkonda Hispaanias, kus „Elavad muuseumid“ kontseptsioon ja projekt algatati. 2023 aasta novembris külastati Tšehhi Vabariiki, LAG Vyhlídky piirkonda ja ka siiani ainukest Tšehhi Vabariigis toimivat “ Living Museums/ Museos Vivos” pilootprojektis osalenud Lobeč muuseumi.
Kahe päeva jooksul külastati Peetri Tolli, Padise kloostrit ja külastuskeskust, Rummu vanglat, MOMU Mootorispordi Muuseumit, Lääne-Harju Koostöökogu kontorit, Viikingite küla, Kehra muuseumit ja Anija mõisa Harjumaal.
Padise kloostri ja külastuskeskuse ruumides toimus ühine lõpuseminar, kus arutati projekti tulemuste üle ja räägiti tuleviku plaanidest. Toimus networking ja tööalaste kogemuste vahetamine.
Projekti esmaseks eesmärgiks oli luua muuseumite ja külastuskeskuste võrgustikud, jagada kogemusi ja parimaid praktikaid. Ühiselt leiti, et sai loodud väga tore võrgustik. Projektis osalenud inimesed on omavahel tuttavaks saanud, võrgustunud, jaganud oma kogemusi ja vahetanud ideid.
Projekti teiseks eesmärgiks oli jagada kogemusi ja parimaid praktikaid. Projektis osalejad soovivad jagada enda kogemusi lisaks tegevusgrupis (näiteks üldkoosolekul) ka väljaspoole, tuletornides jm. Samuti otsustati kaasata muuseumiühing, et ideed levitada.
Projekti kolmandaks eesmärgiks oli turundus- ja ristturundus. LHKK esindajad alustasid muuseumite ja elamuskeskuste ristturundusega juba peale esimest õppereisi. Kõik pidasid oluliseks, et otsekontaktid on loodud.
Projekti viimaseks eesmärgiks oli võimalusel luua digitaalne platvorm ja paigaldada vajalik varustusvõrk, mis lubab muuseumitel ja külastuskeskustel olla avatud ka ilma füüsilise personali kohalolekuta. Projekti abil uuriti võimalusi, kas ja mil moel oleks võimalik antud lahendust Eestis rakendada ja kas teha seda koos hispaanlastega.
Arutelu käigus leiti, et ei nähta mõtet hispaanlaste poolt välja töötatud digitaalse süsteemiga liituda, kuna liitumise kulud on suured ja süsteem on juba vananenud. Internetist pileti ostmise lahenduse saavad kõik teha ise. Padise klooster ja külastuskeskus juba müüb internetis pileteid, kuid nemad on huvitatud, et külastaja tuleks läbi külastuskeskusest ja sealsest kauplusest.
Sarnase digitaalse süsteemi loomisega on Eestis mitmed väljakutsed. Toodi välja näiteks kindlustuse ja andmekaitse teema. Eesti muuseumides on originaalesemed, mis on väärtuslikud, ilma niiöelda järelvaatajata külastamine toob kaasa valveteema jne. Enamasti on vajalik ka giiditeenus, sest nii saab külastaja parema kogemuse.
Projektis osalejad on hispaanlastele tänulikud Elavad Muuseumid pilootprojekti tutvustamise eest, kuid digitaalse süsteemiga otsustati mitte liituta just Eesti seadusandluse ja muuseumide eripära tõttu.
Seminaril arutati ka tulevaste koostööpunktide ning võimalike koostööprojektide üle. Leiti, et kindlasti tasub muuseumite ning elamuskeskuste digiteemat edasi uurida ja arendada. Ühiselt oldi nõus, et uus jätkuprojekt on vajalik, aga osalejate ringi võiks laiendada. Uued koostööpartnereid võiksid olla Skandinaavia riikidest, kuna antud riigid on muuseumite ja elamuskeskuste digilahendustega esirinnas ja neilt on palju kogemusi ammutada.
Lääne-Harju Koostöökogu esindasid projektikohtumisel Jelena Maljutina (Peetri Toll), Mariane Barrier ja Heilis Mihkelsoo (Rummu Invest OÜ), Marje Kidron (Padise klooster ja külastuskeskus), Tiiu Niglas (MOMU Mootorispordi Muuseum) ja Kaire Luuk (LHKK). Õppreisil osales ka Ida-Harju Koostöökoja esindus.
MOMU Mootorispordi Muuseum esindaja Tiiu Niglas kohtus 15.12.2023 Eesti Muuseumiühingu esindaja Anu Viltropiga ja tutvustas talle „Elavad Muuseumid“ projekti ideed ning tehtud tegevusi.
Eesti Muuseumiühingu esindajalt sai küsitud, kas Eestis sobiks selline lahendus? Kas on olemas juba sarnaseid lahendusi?
Arutelu kokkuvõte oli, et Eestis vajaks selline lahendus arutelu. Kas ja millistele muuseumidele see sobiks? Mida selline lahendus Eesti muuseumimaastikule juurde annab ning kas annab? Juhul kui seda teha, võiks see olla tehtud koos Muuseumikaardiga.
Arutelu kokkuvõte edastatakse Eesti Muuseumiühingu juhatusele, kes seda eraldi arutab ja annab tagasisidet.
