Rahvusvahelise ringmajanduse koostööprojekti lõpetamine Maltal, 3.-7. detsember.
Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse ja tegevmeeskonna viie päevase koolitusreisi, Euroopa Liidu väikseimasse riiki Maltale, eesmärk oli õppida nende ringmajanduse kogemustest ning külastada edukalt ellu viidud projekte.
Lääne-Harju Koostöökogul lõppes sellel suvel kaks aastat kogemusi toonud rahvusvaheline ringmajanduse koostööprojekt ja teemaga tahetakse kindlasti jätkata uuel strateegiaperioodil.
Eestlastena oleme harjunud enda väiksusega, nii et külastada riiki, kus meie oleme need „suured“, see vajab kohanemist. Malta Vabariigi pindala on kõigest 316 km2. Võrdluseks, see on üle kolme korra väiksem meie kodusaarest Hiiumaast, mille pindala on 989 km2.
Kolmest asustatud ning neljast asustamata väikesaarest koosnev arhipelaag asub Vahemere keskel. Samas rahvastiku tiheduse poolest on Malta kuues riik maailmas, 1374 inimest/km². Maltal on ametlikult kaks riigikeelt - malta ja inglise keelt.
Esimesena käisime Wied Fulija nimelisel endisel prügimäel, mis on läbinud uskumatu muutuse kauniks avalikuks pargiks. Maaliliselt kaunite vaadetega rannikul laiutas alles hiljuti kaks miljardit kilo prügi. Malta saar on pigem kivine ning metsamotiivi saarel naljalt ei kohta, nii et need 43 000 põõsast ja puud, mis selle projekti käigus vanale prügimäele istutati, loovad suure muutuse. Maltalastel on siiani siiras mure, et pole piisavalt rohelust ega avalike parke, kus vaba aega veeta. Hetkel on ka avalike vaba-aja veetmise võimaluste loomine Malta valitsuse fookuses, mida rääkis meile Maltal omavalitsuste liidu juht, keda külastasime järgmisena.
Sealt saime ülevaate nii Malta kohalike omavalitsuste kui ka riigi eesmärkidest ringmajanduse ning rohemajanduse teemadel. Jagasime enda kogemusi ning meie juhatuse liige rääkis ka lähemalt rohevalla ideest ja eesmärkidest.
Kohtusime ka ühe väikese linna vast valitud linnapeaga. Ta tutvustas meile nende linna kõige kaasaegsemat 0-emisssiioniga parki, mille tegi eriliseks innovaatilised lahendused- targad pingid, teekivide vahel olevad päikesepaneelid jms.
Malta ei ole ülearu suurte mägedega, aga iga künka taga asuvad väikesed linnad, ja külad, mille inimestel on väga tugeva identiteet selle paigaga. Meie bussijuht näiteks pole kunagi enda sünnilinnast lahkunud.
Kuigi Malta on kui peopesaga haaratav, siis kuhu silm ka ei vaataks, on üks miljonivaade. Maltalased ootavad oma juhtidelt julgeid samme ja tarku otsuseid, mis puudutavad ringmajandust. Oli äratundmisrõõme, oli ka kohti, kus nägime enda jaoks juba käidud teid, kõik see on äärmiselt rikastav kogemus.
Viimasel päeval toimus kohtumine kohaliku Leader tegevusrühmaga, Majjistral Action Group Foundationist, kus lisaks ringmajandusele rääkisime sarnaste organisatsioonide argipäevast ning ees ootavast uuest strateegiaperioodist.
Aitäh, Malta!
