Lääne-Harju Koostöökogu rahvusvahelise koostööprojekti Coastal and Dune Management õppereis toimus 16.-19. aprillil 2018 Soome, Yyteri piirkonda.
Õppereisil osalesid Lääne-Harju valla keskkonna peaspetsialist Made Saadve, Harku valla keskkonnaspetsialist Lembe Reiman, Matk OÜ esindaja Andrus Kuiva, Kloogaranna Seltsi esindaja Ülar Jõesaar, Lääne-Harju Koostöökogu büroojuht Kerli Lambing.
17. aprillil toimus Yyteri rannikuala kujunemise, kasutamise ja kaitsega seotud konverents Yyteri Hotel & Spa-s.
Konverentsi ettekanded käsitlesid Yyteri ranna kujunemist ja selle aktiivse kasutamise tagajärjel tekkinud kahjustusi. Rand oli (üli)aktiivses kasutuses kuni aastani 2011, sealt edasi on rannaala kasutamist selle säilimise eesmärgil püütud reguleerida. Näiteks ei lubata rannas enam korraldada massiüritusi juhul kui see kahjustab loodust. Rannaala taastamiseks on lahendusena kasutusele võetud liivaluidete erosioonitõkked ja taimede istutamine luidetele. Yyteri rannas toimub pidev luidete jälgimine: mõõdistus teostatakse igal aastal ja haljastuse hinnang iga 3 aasta tagant. Konverentsi ettekannete osa lõppes põhjaliku ülevaatega Yyteri rannikuala projekti eesmärkidest ja tegevuskavast. Rannikuala kuulub Pori linnale ning see on 1990 aastast Natura 2000 ala. Moodustatud on looduskaitseala ning linna planeeringus on esitatud ala kasutamisele mitmeid piiranguid. Sisuliselt on rannaala liikumiseks tsoneeritud selliselt, et oleksid liikumisrajad kergemale liiklemisele, raskeliiklusele (ranna hoolduseks vajalikud masinad/seadmed) ning loodusrajad. Rannaala arendamiseks on planeeritud tegevusi nii infrastruktuuri parendamiseks, väikeinventari ja viitade paigaldamiseks kui ka turundustegevusteks. Linn teeb tegevuste planeerimisel koostööd ala kasutajatega.
Peale konverentsi ettekandeid toimus jalutuskäik Yyteri rannas ja liivaluidetel. Tutvustati ühte pikimat Soome liivaranda ja seal esinevaid probleeme. Yyteri randa on alates 1950-ndatest väga intensiivselt kasutatud puhkamiseks, kontsertide ja rannajalgpalli turniiride läbiviimiseks. Inimtegevuse mõjul on ranna liivaluidete haljastus osaliselt hävinud, mille tõttu toimub liiva erosioon luidetelt. Liivaluiteid püütakse säilitada ja taastada paigaldades selleks erinevaid aedu ja tõkkeid, mis liiva kinni hoiavad või mille taha liiv koguneb ja seeläbi uusi luiteid vormib. Mõningal määral proovitakse liiva erosiooni tõkestada taimestiku (kõrreliste) istutamisega. Eestis selliseid meetodeid kasutatud ei ole. Seda, et liiva erosioon selles piirkonnas on ulatuslik, kinnitasid mitmed paljaks jäänud männi juured. Külastajate liikumise suunamiseks rajatakse uusi jalgteid rannas taaskasutusplastikust valmistatud moodulitest.
Esimese päeva lõpetas koostööprojekti juhtkomisjoni koosolek, kus arutati projekti edasist tegevuskava.
18. aprillil toimus põnev matkapäev, mis kulges mere ääres, läbi metsa, roostiku, rannaniitude ja ka päris liivarannas. Osades, eelkõige märjemates kohtades olid rajatud laudteed. Külastasime mitmeid linnuvaatlustorne, kus vaatasime binoklitega erinevaid linde. Ilus päikeseline päev oli linde vaatlema toonud ka mitmed kohalikud linnuvaatluse huvilised. Esimeses vaatluspunktis nägime sookurgi ja koovitajaid.
Matkapäeva pealelõuna möödus Adventure Park Huikee seikluspargis, mis avati sel päeval ainult õppereisil osalejatele tutvustamiseks, sest hooaeg ei olnud veel alanud. Enamus meie grupist läbis kõik avatud erineva raskusastmega rajad (1-7). Neist esimesed olid kergemad ja mõeldud turvavarustusega harjumiseks. Mõned rajad nõudsid füüsilist pingutust ja oma hirmudest ülesaamist, sest rajad kulgesid kõrgel puude vahel ja astumine haprana tunduval köiel oli küllaltki raske, eriti veel siis, kui järgmine köis, kuhu jalg ulatuma pidi, kaugena tundus. Pikad köiesõidud, millest osad ületasid maanteed, olid väga vahvad. Seda, et seikluspargi läbimine pingutust nõudis, kinnitasid valusad lihased veel paaril järgneval päeval.
Matkapäeva viimane etapp kulges läbi metsastunud luidete ja hallide luidete. Tutvusime iseloomulike samblike ja sammalde liikidega (porosamblik, põdrasamblik, Islandi käokõrv jm). Metsastunud luidetel oli näha aktiivse inimkasutuse jälgi, samblad ja muu taimestik kasvas peamiselt vaid puude ümbruses, ülejäänud osas oli väljas liiv. Vaatasime kohta, kus oli kunagi asunud nüüdseks lammutatud tantsusaal. Seal kasvas nüüd noor väga tihe männi ja lehtpuu segapuistu, mida plaanitakse hõrendada. Vaatasime rannaala kuhu koguneb adru ja mida korra kuni paar korda aastas koristatakse käsitsi.
Matkapäeva ja õppereisi kokkuvõtted tegime Vähä-Katava saunamajakeses.
Koostööprojekti edasised tegevused
Eesti siseriikliku tegevusena alustatakse alates 02. maist ranniku matkaraja märgistamisega ning infoviitade ja –tahvlite paigaldamisega.
Koostööprojekti järgmine õppevisiit toimub Eestisse ja Lätti 10. september – 14. september 2018.
Koostööprojekti tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi LEADER meetmest.
